Selles artiklis oli minu jaoks mitu uudset teemat. Põhjus on ehk selles, et ei ole ise sellise valdkonnaga eriti kokku puutunud, ega sellise teema vastu huvi tundnud.
Mäletan, et kui mina üles kasvasin, siis kasutati beebipuudrit, nüüd aga tuleb välja, et seda ei soovitata. Beebi nahale ei soovitata määrida mitte mingisuguseid vahendeid, ei õlisid ega kreeme. Sellega olen nõus, kuna beebi probleemideta nahk suudab hoida õiget niiskustasakaalu. Nõus olen ka sellega, et kui kasutada mingeid vahendeid, siis peaksid olema need kindlalt ilma lõhna- ja lisaaineteta, viimased on lihtsalt ebavajalikud.
Ootamatu oli see, et niiskeid lappe tohiks kasutada ainult erandkorras, kuna moodustavad lapse nahale mittehingava kihi. Kui nüüd mõtlema hakata, on see loogiline, kuna olen ise katsunud neid lappe ning need jätsid käele tugeva lõhna.
Mulle meeldis, et artiklis propageeriti apteegikosmeetikat, mitte laialdaselt müüdavat kaupa, mis on saadaval supermarketites. See on lihtsalt minu isiklik „kiiks“, kuna kasutan ka ise apteegis müüdavaid kreeme ning õlisid.
Nõus olen ka päikesekreemide kasutamisega, beebidele ja lastele peaks seda kohe kindlasti peale määrima. Samuti ka täiskasvanutele, neil aga kipub see ununema.
Ainuke asi selles artiklis, mis tundus veider ning millega ma eriti ei nõustu, oli lapse kreemitamine enne külma kätte minekut. Kogemused näitavad, et ei ole just kõige mõnusam minna sügisel/talvel õue, kui on nägu veidi aega tagasi kreemitatud. Võimalik, et kreem oli vale konsistentsiga, kuid pigem karta kui kahetseda. Seda eriti veel beebi puhul.
Mis puutub lapse näonaha kreemitamisse enne õue (külma) minekut siis seda tuleks teha tundliku näonahaga lapsel. Kindlasti tuleks seda teha näiteks 20 min enne õue minekut, et kreem jõuaks imenduda. Artikli analüüsiga olen rahul.
ReplyDeleteMeeldiv oli lugeda, hea analüüs.
ReplyDeleteSisukas vastus ja informatiivne. Tubli :)
ReplyDeleteIlus analüüs, huvitav lugeda isiklikest kogemustest.
ReplyDelete