Kõigepealt teen korda enda käed, lõikan küüned lühikeseks ja võtan ära ehted. Vaatan, et toas oleks soe. Beebil vaatan üle ta naha, et see oleks ikka terve.
Kui lapsele massaaž ei meeldi, siis jätan selle pooleli. Samuti jälgin, et ta jäsemed oleksid kerges füsioloogilises asendis. Tähtis on last massaaži ajal vaadata ning temaga rääkida.
Asetan imiku mähkimislauale. Põhilised massaaživõtted on silitamine ja hõõrumine, õlisid ega kreeme ei kasuta. Silitan peopesaga.
Silitasin nii jalgu, käsi kui rindkeret ja selga. Mina alustasin rindkerest ja kõhust. Siis jäsemed ning siis selg. Minu jaoks tundus see järjekord parem.
Kuna tegin seda nuku peal, siis ei anna see kindlasti sama tunnet, mis päris beebit silitades. Seetõttu on ka raske öelda, mis meeldis ja mis mitte. Meeldis kindlasti see, et nukk oli paigal ning ei rabelenud, ja ei meeldinud see, et ta oli kõva ning ei reageerinud. Päris lapse peal meeldiks kindlasti see, et ta reageerib igale minu puudutusele ning saan tänu sellele tagasisidet. Usun, et mind ehmataks ära, kui laps hakkaks nutma.
Tubli, aga kus on kasutatud kirjanduse loetelu?
ReplyDeleteTegin selle ülesande teise juhendi järgi,mis meile anti.Ei pidanud vajalikuks seda eraldi kirja panna ja vähemalt mina ei lugenud ülesandest välja, et pean kirjandust lisaks otsima.
ReplyDeleteVabandust, ma ei teadnud... sul on 100% õigus
ReplyDeleteEi ole hullu :)
ReplyDeleteKasutatud kirjanduse loetelu on alati hea ära tuua - sest kui kellelegi meeldib näiteks sinu töö ja ta tahab ise selle teema kohta rohkem lugeda, on temal selleks siis võimalus.
ReplyDeleteLapse massazi järjekorda kirjeldatakse erinevates kirjandusallikates erinevalt ja nii võib endale sobiva järjekorra igaüks ise valida. Selles töös oleksin ehk lisaks järjekorrale oodanud ka masaazi/silituste kirjeldusi, et mida ja kuidas sa ikkagi tegid.
Päris last on tõesti parem silitada kui eluta olendit. Samas peab silitamise ajal lapsel olema hea tuju - siis on see tegevus efektiivsem.